Olen oma blogi unarusse jätnud. Pidevalt on olnud vaja tegeleda miljoni erineva asjaga ning siis jällegi kaob internet ära, kui lõpuks tuju ja aega miskit kirja panna tuleb. Viimasel ajal olengi rohkem tegelenud sahtlisse kirjutamisega. Lihtsalt panen oma hetkelisi mõttevälgatusi paberile kirja. Ja selline kirjutamine on iseenesest päris tore. Kui kõik need paberilipikud kokku koguda ning neid pärast lugeda, siis jõuab nii mõnigi asi paremini pärale ning mõtted saavad mingil määral ritta seatud. Ja see meeldib mulle.Naljakas on see, et alati, kui ma arvuti taha istun ning midagi ilmtingimata kirja tahan panna, ei tule pähe mitte ühtegi ideed ning kunagi peast vuhinal läbi käinud mõtted on kadunud kui tina tuhka. Ja tegelikult on see ilgelt masendav. Sest sellistel hetkedel tahaks nagu hullult kirjutada, aga asjalik materjal selleks puudub.
Aga tegelikult on kõik lausa suurepärane. Pikka aega ei ole mul nii hästi läinud kui praegu. Tegelikult peab vist tunnistama, et mul on käsil selline pikemaajaline õnnelikkuse periood. Kuigi midagi märkimisväärset ei olegi juhtunud. Aga kas see polegi enamjaolt nii, et just väikesed asjad muudavad meid tõeliselt õnnelikuks. Üha enam hakkan selles mõttes tõde leidma. Ja see on vahva. Aah, ma ei suuda oma mõtteid korralikult sõnadesse panna. Nõme, nõme, nõme.
Päris pikka aega olen tahtnud oma juustega midagi peale hakata. Teha midagi eriti ekstreemset ning uut. Kogu aeg on peal kihk võtta käärid kätte ning juuste kallale asuda. Kuid tänu taevale olen end sellest kiusatusest säästnud, sest ma tean, et ma pärast kahetseksin oma tegu. Eriti kui see peaks veel sellega lõppema, et ma oma kaua ja kaunikesti kasvatatud juuksed lihtsalt maha lõikaksin. Ja siinkohal ootaksingi nüüd teie mõtteid, mida ma võiksin oma juustega peale hakata, sest minu mõistus kaldub ainult ekstreemsuste poole. Ja see pole vist kuigi hea mõte. :)
Ja nüüd kõik see ebaoluline info. Ma lausa jumaldan Kristen Stewartit. Ja ma armastan ühte lugu. Mutemath - Spotlight. Ma ei tea, mis selles loos on, kuid see meeldib mulle äraütlemata palju. Ja sellega ma oma mõttetu ja ajuvaba sissekande lõpetan. Proovin järgmine kord pisut kreatiivsem olla ning natukenegi toredaid mõtteid heietada ning neid siia kirja panna.
Ja ma tunnen end sama lollakalt rõõmsa ja goofilikuna, kui see onu üleval pildil. Wonderful.
Think pink! xo.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar