I found a way to let you win.

Tore aeg, tore aeg! Kätte on jõudnud Libereci MM, kus suusahüpete valdkonnas võisteldakse kahel mäel (K90 ja HS 134). Tänane võistlust kujutas endast mõõduvõttu väiksemal mäel. Terve nädal otsa kartsin Gregori vormi pärast tänu pisut ebaõnnestunud kaheksandale kohale Oberstdorfi lennumäel (HS 213), kuid tänu taevale kartused olid asjatud ning Schlieri püsib omal lainel. Tänane heade ilmastikutingimustega võistlus oli äärmiselt pingeline ning mina isiklikult kobasin ringi pimedas, sest mitte midagi ei osanud oodata, kuid tulemusega võib siiski väga rahule jääda: Simon platseerus kolmandale, Gregor teisele ja Wolfgang Loitzl esimesele kohale. The great three ühesõnaga. Kuid üks asi, millest mul on äärmiselt kahju, on see, et Morgi peale teise roundi hüpet maandumisel kukkus ning sellega austerlaste kolmikvõidu võimaluse rikkus, valus oli mehe pettumust lausa vaadata. Üldises mõttes oli võistlus super (eestlast oli tore telekas näha! Illimar ju sai Libereci). Ootan juba järgmist nädalavahetust!

Eile käisin Endlas teatris, etenduse nimeks sel korral "Kangelane". Kuigi peale pikka bussisõitu Pärnu oli üsna tülpinud olek ning viitsimise märki ei saanud kuskilt välja lugeda ja esimese asjana koju tagasi oleks tahtnud sõita, olen ma siiski väga rahul, et teatrissemineku ette võtsin, sest etendus oli super! Üks parimaid, mida siiamaani näinud olen. Üldiselt rääkis see Teise maailmasõja ajal Eestist üle mere pagenud soomepoistest, nende elust ja olust. Naerda sai kõvasti, ehmatada samuti ning üleüldine emotsioon oli ainult positiivne. Ja Retiga tegime taaskord avastuse, et Märt Avandi on nummi.

Igatahes, nädalavahetus on siiani äärmiselt meeldiv olnud, kui pisike külmetusest tingitud kurguvalu välja jätta. Loodetavasti toob ilmataat homseks meeldivalt kauni päikselise ilma ning saab ühe päeva ka väljas veeta, mis oleks hästi tore. Veel pean ka plaani paari raamatu lugemiseks, millega seoses mulle nüüd meenub, et pean kohustuslikku kirjandust lugema hakkama. Kellelgi Robinson Crusoe'd ei ole välja pakkuda?

Imelikud emotsioonid valdavad ja ma ei oska sellisele olekule isegi nime panna, kui nüüd päris aus olla. Kuigi viimasel ajal on hingeline olukord palju paremaks muutunud ning ka üldine elukorraldus kui selline on ka paari leveli võrra ülespoole tõusnud, oleks ikka nagu midagi puudu. Just nagu mingi raske kivi oleks südamel ja miski näriks hinge. Täpselt selline tunne on, nagu oleks midagi tähtsat ära unustanud, aga ei tea, millega tegemist on. Teistmoodi on.