Nikiszowiec.

Kuigi Katowicet ennast peetakse tema tihedasti söekaevandusega seotud ajaloo tõttu tänapäevani üsna rustikaalseks ning tööstuslikuks linnaks, võib nii mõnigi üllatuda, kui palju muud on piirkonnal tegelikult pakkuda. Kuidas omamoodi olustikuga ning elutempoga linnatänavad ei olegi kaetud vaid söetahmaga ning ümbritsevad metsad ühe või teise lausa pahviks võtavad. Just nagu mindki. Tegelikkuses ootab ees äärmiselt kiires tempos arenev ja kasvav linn, kuhu mahuvad lisaks suurlinnaelu nautlejatele ära ka sügavalt kanda kinnitanud Sileesia traditsioonid, perekeskus ja linnamelu kõrval just kui oma taktis elavad väikelinlikud elemendid, rohketest pagariäridest pisikeste kauplusteni välja. 

Katowice kesklinna helkevatest tuledes väljapoole sõites võib hea õnne korral sattuda imelisse paika, mis alates esimesest kohtumisest sügaval minu südames mõnusasti koha sisse seadis. Ja siiamaani ei ole teist samasugust veel kõrvale konkureerima suutnud leida. 

Üks nendest pisematest piirkondadest, kus kõik oma rada käib, on Nikiszowiec. Tegemist on kunagise söekaevanduse töötajatele mõeldud ja kahekümnenda sajandi alguses ehitatud elamupiirkonnaga, mis tänaseks päevaks on välja kasvanud üheks populaarsemaks omasuguste hulgas. Ja mis seal imestada - ühes joones teineteise kõrvale seatud soojad ning kutsuvad telliskivimajad. punased aknaraamid seintel terendamas, pisikesed kohvikud ja ärid külg külje kõrval igapäevaselt inimestele headmeelt valmistamas. Seal on lihtsalt niivõrd ilus, ilma naljata. Nii päeval kui öiste tulede valguses. Täielikult maagiline paik. 

Kahjuks kuigi palju pilte ei ole siiani suutnud kohast teha, mis kõike nähtut edasi kannaksid, kuid ehk on sellestki vähesest pisut tolku. Eks tuleb oma silmaga huvi korral kord üle kaeda! :)