Searching on for something sweet to savour.

Tunnen uskumatult palju puudust soojast jõulutundest, mis selle ajaga tavaliselt alati kaasas on käinud. Siirusest ja hellusest, mis ebaharilikult külmad südamed üles sulatab ja hoolima ajendab. Tunnen puudust krõbisevast lumest jalge all, mis pimedas lambivalgusest kiirguvate kiirtega kokku puutudes niivõrd meeldivalt helkleb ning ümbritseva imeliselt maagiliseks muudab. Tunnen puudust pakasest, mis pea õues liikudes õlgade vahele sunnib tõmbama ning sõrmed, kõrvad ja nina mõnusalt surisema paneb. Kuidagi naljakas oleks jõule ilma lumeta pidada, kui viimased aastad meid kõiki just nagu tellitud talvega ära on hellitanud. Ja ma ometi loodan kogu südamest, et sel aastal saab kogeda seda enneolematut rõõmu, mil kõik asjad - jõulutunne, perekonna lähedus ja soojus ning imeline talv - kokku langevad.

Kuid tegelikult on nii hea tunda, kuidas esialgu kohutavast situatsioonist, mis tundus kestvat tervelt igaviku, võib välja kasvada midagi niivõrd ilusat ja hingele meeldivat. Prioriteedid on loksunud kummaliselt võõral, kuid samas lihtsal moel paika. Ja nii kerge on olla, kui inimene viimaks teab, mida ta tahab, eneselt ja teistelt ootab...mida ta elult ootab.
Sedasi on omamoodi lihtne on usaldada ning samas olla usaldatud. Ning aru saada inimestest, keda tead uskumatult pikka aega, kuid keda siiani päris lõplikult ei ole suutnud mõista. Oskus nendest lugeda välja külgi, mis igal muul tavalisel rutiinist pakataval päeval silmale nähtamatuks jääb. Mõnikord sulanduvad elu erinevad küljed nii perfektselt kokku, et ei oskagi midagi muud enam tahta. Ja nii võib täiesti rahul olla.

Allpool toodud laul on minu selle aasta tõenäoliselt parim muusikaline leid. Tekitab enneolematuid tundeid. Ja seda ma muusikalt ootangi.

Muusika: Gypsy & The Cat - Time To Wander