Life lately

Viimased nädalad on möödunud meeletult kiiresti. Aprill läks töö ning väikese siia-sinna rändamiste tõttu just kui lennates ja maikuud on saatnud töötähe all liikumine. Lõpuks ometi on ilmad läinud ka siin soojemaks ja kevad valmistab ka rohkem rõõmu. Täna oli kohe eriti mõnus ja vahva olla, kui pärast lõunasööki Juliaga (minu teise semestri korterikaaslane) end rõdule, kohvitass käes, istuma ajasime. Kuidagi eriti siiras nostalgiaudu langes vaikselt ümber, kui päike põski soojendas ja taevasina koos puude rohelusega sedavõrd kaunilt ümberringi ühte sulandusid. Päike muudab kõik ilusamaks.

Kuid tänasega sai minu semester mitteametlikult läbi ning nüüd ongi vaid mõned üksikud päevad jäänud, mis mööduvad korterit kraamides ja asju pakkides. Kui üleeile Nayoungiga (minu korealannast korterikaaslane) reaalselt hüvasti jätsime, kuna tema reiside ja minu üsna varajase lahkumise tõttu me enam üksteist ei näe, ei saanud olukorrast ja selle tähedusest päris hästi siiski lõpuni aru. Ilmselt ei saa seda siiani, kuna peas tiksub siiani mõte, et nii mina kui tema astume taas varsti välisuksest oma kodinatega sisse ja hõiskame üksteisele "Moikka!". Vahel ongi nõnda raske reaalsust tajuda. Ehk on sedasi hetkel kõige õigem, küll jõuab hiljem kogu aastat tagantjärele analüüsida ja asjade üle järele mõelda.

Kokkuvõttes võib aga öelda, et minu aeg siin on ka minu enda jaoks sisemiselt ümber saanud. Hing ihkab koju ja uute asjade juurde asumist. Ühest semestrist oleks jäänud väheseks. Ilmselt esimene oligi rohkem asjade kompamine ja kogemine, teine juba analüüsimine ja endas uuesti ülesleidmine. Omamoodi teekond, mis nüüd lõppema hakkab. Seega on ajastus kõige jaoks tõesti paigas.

Kuid siia veel mõned pildikesed viimaste aegade põhisündmustest, kui õppimise kõrvalt pisut välja on saanud. Oleme palju käinud Lahti metsades matkamas, tavapärasest rohkem hakanud teeõhtuid korraldama ja hiljuti (neljapäeval 15.05) tähistasime järele/ette ka minu ja Nayoungi sünnipäevi. Kuupäev oli kuldne kesktee - 10 päeva tema sünnipäevast ning 10 minu omani. Pidu oli ääretult vahva!