Lõpuks on kõik läbi! Alates tänasest olen mõneks ajaks täiesti vaba igasugustest mõtetest, mis on mingil moel kooli või õppimisega seotud. Nüüd on aega mõelda, teha ja olla. Olla vaba ja mina ise.
Kui tihti on räägitud, et vabadus on ülehinnatud, kergekäeliselt suureks mulliks puhutud ja ülepaisutatud. Kuid hetkedel, mil viimaks mingitest kummalistest ja ebamaistest kammitsatest, mis tihedalt enda vastu suruvad ja enda haaret ainda tugevamaks muudavad, vabaks pääsed, siis punub hinge väikese pesa tunne, just nagu oleks terve maailm end ühtäkki teistpidi pööranud ja kõik argine ning rutiinne ümber korraldanud. Naljakas on aga see, kuidas pärast taolisi momente oskab inimene kõike lihtsat ja ilusat, asju, mis mõnikord paratamatult enese viitsimatusest elu näha kahe silma vahele jäävad, ikka kordades rohkem hinnata ja tähele panna. Vabadus ja aeg iseendale. Viimaks! Ja uskumatult tore on mõista, et esimene suur samm on astutud. See mõte tundub valjult välja öeldes isegi veel sürreaalsem kui mu mõtetes, olenemata teadmisest, et ääretult pikk maa on veel käia, kuid mis sellest. Aeg on tegutseda ja ausalt öeldes ei suuda ma eesootavat lihtsalt ära oodata!
Ja ehk hakkab ka mu blogi väljasuremise märke kaotama ning samm sammu haaval ellu ärkama. Eks näis! Igatahes, elu on uskumatult kaunis, nautige seda nii palju, kui võimalust on ja jaksu jätkub.
Päikest!
Muusika: Lady Gaga - Heavy Metal Lover
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar